Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on üks Eesti vanemaid kirikuid. Puust algkirik oli Jõelähtmel juba 1220. aastatel ja arvatavasti ehitatud esimeste seas Harju- ja Virumaal. Taani kuninga käsul läänistati Jõelähtme kirik keskajal Tallinna Toomile ning on täitnud alul ka kindluse ja kaubakiriku ülesandeid. 14. sajandi teisest poolest alates võiks rääkida kihelkonnakirikust kogudusekiriku mõistes. Sellesse aega on dateeritud ka arvatavasti kolmetornilise kivikiriku ehitus. Praeguse, neogooti stiilis väljanägemise on kirik saanud mitme suurema ümberehituse käigus, omandades lõpuks traditsioonilise ühe torniga “kolmikhüppelise” silueti.

Jõelähtme kirikus on säilinud 1639. a annetatud renessanss-stiilis kantsel, mille autoriks on arvatavasti Tobias Heintze. 1670.aastast Riia meistri, Mikael Brinckmanni valmistatud barokkaltar, mille praeguse altarimaali „Kristus ristil (1890) autoriks on Theodor Albert Sprengel. Esialgset altarimaali „Kolgata“ on võimalik vaadata eraldiseisvana pikihoone seinal.
Kiriku eeskojas on eksponeeritud vana, haruldane 1596. aastal Tallinna pronksivalaja Hartmanni meistrimärkidega kell. Tornis kasutusel olev uus kell on valmistatud 1912. aastal Riias. 2005. aastast kaunistavad kirikut Andrei Lobanovi loomis- ja lunastusloolised vitraažaknad.

Eraldi tasub välja toomist Jõelähtme kiriku orel ja oreli prospekt. Orelimeister Normannilt tellitud orel õnnistati pidulikult sisse 1858.aastal, kuid II maailmasõja ajal see lõhuti. Et väärikas pill saaks oma helidega kirikulisi taas rõõmustada, tegi Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutus 2022. aastal algust oreli restaureerimisega.
Jõelähtme kirikaias saab vaadata oreli omaaegset tellimist korraldanud koguduse pastori: tunnustatud estofiili, piiblitõlkija, kalendritoimetaja ja Kalevipoja-lugude koguja, Gustav Heinrich Schüdlöffeli (1798- 1859) ja tema perekonna renoveeritud hauaplaate.