20. juunil 1854 pühitses Rapla koguduse õpetaja Eduard Pontus Haller kunagise Järvakandi ja Kehtna valla piirile Käbikülla ehitatud pühakoja Rapla koguduse abikirikuks, mis pühendati Jeesuse esiapostlile Peetrusele. Kuna hoone ehitati Järvakandi mõisa maadele, hakkas see kandma Järvakandi Peetri kiriku nime. Selle madala ja algselt ilma tornita, palvemaja meenutava hoone lääneküljele ehitati haritorn alles 33 aastat hiljem. 1922. aastal rajati kiriku ette kalmistu, mistõttu rahvasuus hakati Peetri kirikut ka kabeliks või kabelikirikuks kutsuma. 1914. aastal sai kirik orelimeister Terkmanni töökojas valmistatud oreli. 1939. aastal valmis altarikujuks koopia kuulsa Taani kunstniku Thorvaldsen’i õnnistavast Kristusest, mille originaal asub Kopenhaageni toomkirikus.

Kuna Rapla õpetaja käis seal reeglina vaid korra kuus armulauateenistusi pidamas, tegid põhilise töö ära kohapeal elanud köstrid. Kõige kauem oli selles ametis Leonhard Vatsar, kes sai 1950. aastal ka diakonipühitsuse ning teenis kohalikku rahvast ustavalt 36 aastat. Praegune kogudusemaja ehitati kiriku taha vana hoone asemele 1957. aastal.

Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kahel lühikesel perioodil: Friedrich Uuspõld aastatel 1938–1941 ning Jaanus Noormägi täpselt pool sajandit hiljem, aastatel 1988–1991. Mõlemad oma õpetajaga perioodid kujunesid kogudusele sisuliseks tõusuajaks – lisandus uusi inimesi, peeti sagedamini jumalateenistusi ja koguduse tegevus aktiviseerus märgatavalt.

1992–1998 täitis Järvakandi koguduse vaimuliku ülesandeid diakon Jaan Kähar, kelle 1991. aastal asutatud Johannese seminar Kehtnas tõi alevisse uut mõtlemist ja värsket vaimu. Varem oli aastakümnete jooksul seal tegutsenud kompartei funktsionäride koolitus, mis oli oma paratamatu pitseri jätnud.

Nõukogude ajal ei tohtinud ühel kogudusel olla mitut pühakoda, mistõttu registreeriti 1945. aastal Järvakandi juriidiliselt iseseisva kogudusena, kuigi sisuliselt jäädi tegutsema Rapla koguduse osana. Kui 1996. aastal valmis Järvakandi alevis oma kirik, muutus väikese koguduse jaoks kahe kiriku ülalpidamine raskeks. Nüüdseks on Kehtna piirkond taas ühendatud Rapla emakogudusega ning nii Peetri kirik kui ka kalmistu kannavad Kehtna nime.

Kehtna Peetri kirik on ka üks armastatud kontserdipaiku, kus toimuvad ilusad ja hingelised kontserdid.